Rosella- Platycercus (ladina keeles) !!

Päritolu ja elupaik.


Rosellad pärinevad Uus-Meremaalt ja Norfolki saarelt, Austraalias loetakse neid sisserändajateks, kuhu nad alaliselt elutsema on jäänud. Konkureerivaks linnugrupiks on kuldnokad sarnaste pesitsuspaikade ja söögialade tõttu.
Looduslikult elavad metsalagendikel ja põllumaade ligiduses, eelistavad mereäärseid või niiskeid alasid. Elavad ka äärelinna parkides ja kui inimestega harjuvad, võivad süüa võtta näpu vahelt.

 

Toitumine.

Toitu leiavad põhiliselt maapinnalt ja põõsastelt. Söögiks on seemned, marjad, puuviljad, pungad, õienektar ning ka putukad ja nende vastsed.
Pesitsemine.
Ligi 20-ne pealisesse parve kogunevad eeskätt noorlinnud ja paaritushooajal ka täiskasvanud. Rosellad on monogaamsed ja pesitsushooajal hoiavad omaette ning on agressiivsed kõigi teiste suhtes.
Noored ja ebaküpsed rosella papagoid on tuhmi värvusega, sulestiku erksa värvi saavutavad nad tavaliselt pärast teist sulgimist 12-16 kuu vanuselt. Selleks ajaks saavutavad rosellad ka suguküpsuse. Noortel roselladel on raske sugu määrata, ainus viis on DNA alusel. Täiskasvanud linnu sugu on võimalik visuaalselt määrata lindude käitumist tundes. Isastel ja emastel on üldiselt sarnane sulestik. Sugu määrata on lihtsam lindlas, kus palju rosellasid koos ja tekib võrdlusmoment. Isased on erksama värvitooniga ning nende pea on suurem. Jõudemonstratsiooni esitlevad isased nokka vastu maad surudes ja kaelalihaseid pingutades ning sulgi puhevile ajades, esineb ka agressiooni, kui kogukonnas on emaslinde. Emased kasutavad noka põhimikku kompimiseks mõne uue objekti puhul ja vaatemäng jääb tagasihoidlikuks. Roselladel kestab Austraalias paaritushooaeg septembrist kuni märtsini.
Eestis võib paaritushooaeg alata juba aprillist ehk ilmade soojenedes.
Looduses elavatel roselladel on pesapaigaks puuõõnsus kõrgel maapinnast, pehkinud puitu nokaga purustades ja vooderdades materjaliks. Väljastpoolt pessa materjali ei tooda. Isaslind valvab territooriumi, hoides puhvertsooni pesapuu raadiuses teiste lindude eest. Mõned liigid kasutavad ka inimeste poolt paigutatud pesakaste.
Mune kurnas 4-9. Haudumine kestab 18-21 päeva.
Ainult emaslind haudub, isane toidab teda ja tibude koorudes esimesel nädalal ainult emane üksi toidab tibusid, hiljem mõlemad vanemad.

Eluiga:


Rosellad elavad 20-25 aastaseks.


Liigid:


Rosella liigid on eristatavad põselaikude eri värvide alusel. Laias laastus jagunevad kolmeks - valged põsed liikidel: eximius, adscitus ja venustus, sinised põsed liikidel: elegans ja caledonicus, kollased põsed liigil: icterotis.