Leviala

Viirpapagoid on üks maailma populaarsemaid papagoisid. Neid võib kohata pea kõikjal Austraalias. Sisemaal katab tema leviala peaaegu kogu mandri, teda ei leidu vaid rannikualadel. Vesi on igale elusolendile elulise tähtsusega ning seetõttu võib viirpapagoisid leida veekogude lähedusest.

Vajalik teada

Viirpapagoide kehapikkus täiskasvanuna, kui saba sisse arvata, on 15-20 cm ja kehakaal ligikaudu 30 g. Viirpapagoid on soojaverelised ja nende normaalne  kehatemperatuur on 41*C , mis on palju kõrgem kui teistel lemmikloomadel. Kuid selline kehatemperatuur, mis inimese sonima võtab, pole viirpapagoil veel kõige kõrgem. Keskmiselt elavad viirpapagoid 5-10 aastat, kuid vanim teadaolev lind Charlie elas 29 aastat ja 2 kuud vanaks.

Toitumine

Austraalia sisemaal ei ole just palju puid, kuid seal on tohutud alad madalate põõsaste ja rohttaimedega. Isegi ärakuivanud rohi kõlbab neile söögiks. Nad otsivad söögipoolist kõrtest või nokivad maapinnale kukkunud lehti.Puurilinnud söövad poes müüdavaid toidusegusid. Vali endale segu, kus on punarapsi seemned, linaseemned, kanaari paelrohu seemned, kaer, tatar, kukeleib, erinevaid hirsse. Ei tohiks unustada kord päevas ära puhuda seemnesegu kesti, sest lind võib jääda nälga kuna ei oska kestade alt toitu kaevata. Ka värske roheline toit on kiiduväärt, eriti seemneid kandma hakkavad  rohttaimed: vesihein, võilill ja oma aias kasvatatud salatitaimed. Talvisel ajal võib kaera ja hirsse kasvatada väikeses potis ja paigutada need papagoide puuri. Pakkuda võib ka juur,-ja puuvilju. Vaata, et oleks enne korralikult pestud. Samuti väga head on idud. Näiteks kaera võib leotada vees ühe ööpäeva, pesta terad sõelal ja alles siis anda linnule. Linnud vajavad veel puguliiva, mis aitab neil toitu peeneks hõõruda. Puuris peaksid olema ka kättesaadavad tindikalaluu(hea kaltsiumi allikas) ja joodi sisaldav mineraalklots( jood aitab vältida kilpnäärmehaigusi). Võib anda veel jahvatatud kanamuna,-ja vutimunakoori, kuid tuleb eelnevalt pesta ja läbi kuumutada. Muidugi ei tohiks unustada vett, mida peaks iga päev vahetama.

Elupaik

Viirpapagoidele on mitmeid erinevaid puure kuid ära osta kõrgeid ja kitsaid, sest linnud ei saa püstloodis üles lennata!! Puuri võib muidugi ise ehitada, kasutades selleks puitu ja lemmikloomadele mõeldud traati. Kahele linnule peaks sobima 50*50*40 kuid mida suurema saad muretseda seda parem. Puuris peaksid tingimata olema 3 erijämedusega lehtpuu oksa (paju, õunapuu, kirssi,- või ploomipuu) õrteks. Ära koorma puuri leludega, piisab paarist mänguasjast, kuid vaheta neid pidevalt. Puur tuleks asetada silmade kõrgusele, toetudes kindlale alusele ning seina äärde, sest siis tunnevad linnud end turvalisemalt. Kaitstud ereda valguse ja tõmbetuule eest. Mitte mingil juhul paigutada kööki, kus mürgised aurud võivad lindudele surmavalt mõjuda!

Tervis

Kõige lihtsam on lind osta lemmiklooma kauplusest, kuid arvesta sealne hind on tihti kaks korda suurem. Lindu on võimalik ka osta otse kasvatajalt või kellel on lihtsalt paarikesel tibusid tulnud. Lindu tuleks transportida transportkarbis, mida müüakse lemmiklooma kaupluses. Lindu ostes jälgi, et lind oleks terve. Terve lind on ergas ja aktiivne. 

Haige linnu tunnused:

Käitumine- haige viirpapagoi on masenduses ja ükskõikne.

Suled- lähevad haigel linnul korratuks ja turri.

Pärak- võib hauduma minna ja mustust täis kleepuvaks.

Silmad- võivad muutuda tuhmiks või põletikuliseks.

Hingamine- võib muutuda häälekaks ja raskeks, ninasõõrmeist võib tulla eritisi.

Nahk- jalanahal ja vahanahal( nina ümber) võivad tekkida kestendus ja haavandid.

Jalad- võivad paiste minna, lind võib seista õrrel ühe jalaga.

Viirpapagoi tervis võib halveneda väga kiiresti, seepärast tuleb lind korrapäraselt üle vaadata ja kui ilmneb haigustunnuseid, peab otsekohe pöörduma arsti poole.

Paljunemine

Räägime viirpapagoide paljunemisest. Viirpapagoid valivad paaritumiseks kindla paarilise ning parim aeg sellega algust teha on umbes 10 kuuselt kuid soovitatakse oodata linnu 12 kuu vanuseks saamiseni. Paaritada ei tohiks ka üle 5 aasta vanuseid linde. Enne pesitsemist anna lindudele iga päev muna ning vajaduse korral ka täiendavaid vitamiine. Jälgi, et nad saaksid piisavalt kaltsiumi ja jm aineid. Pesitsus ajal vajavad linnud palju valgust 14-18 tundi. Pesakast peaks olema mõõtudes 19*14*14 cm , seal peab kindlalt olema lohk kuhu emane muneda saaks. Pesakasti võib natuke raputada saepuru. Kui sul on nüüd paar, siis võid nende käitumisest näha, kuidas nad teineteisega läbi saavad. Isane püüab pidevalt emasele läheneda, kes omakorda vastab sellele ning reageerib loodetavasti positiivselt. Niipea, kui emane vastab positiivselt isase püüdlustele, hakkab viimane temakesele mitmel viisil muljet avaldama. Ta võib metsikult ringi lennata, mängida liiga innukalt leludega, ajada kaela-ja peasuled puhevile, väärikalt edasi-tagasi kõndida ning panna armastavalt põse vastu emase põske. Samal ajal lobiseb vahetpidamata omas keeles. Mõnda aega tundub,et emast see ei huvita, kuid äkitselt pakub ta end isasele, ajades saba püsti ning heites pea kuklasse( moodustub nagu U-täht).Ettevaatlikult, kogu aeg suudeldes, ronib isane emasele selga, hoiab kõvasti emase kaelasulgedest kinni ning võtab ta ühe tiiva alla. Seejärel hõõrub isane lühikest aega oma kloaaki vastu emase oma, see kutsub esile sperma purskamise emase suguteedesse. Ligikaudu 10 päeva pärast paaritumist muneb emaslind esimese muna. Järgmised munad munetakse üle päeva ning kokku saab neid 4-5 harva ka 8 tükki. Harilikult piisab kõikide munade viljastamiseks ühest paaritumisest. Spermarakud püsivad emaslinnu organismis eluvõimelisena piisavalt kaua, et viljastada kõik küpsevad munarakud. Tavaliselt hakkab emalind hauduma pärast teise muna munemist. Haudumisest ei võta osa isalind, vaid ta toidab seni emalindu, kes pesalt ei lahku. Haudumine kestab 18-23 päeva kui hommikul koorub esimene tibu, järgmised kooruvad juba munetud munade järjekorras üle päeva. Koorunud viirpapagoi tibu kaalub vaid 2 grammi. Emalind toidab mõne esimese päeva jooksul poegi valgurikka nn pugupiimaga, mida eritab ta lihasmagu. Isased ei tooda seda, seega ka ei osale algul ka poegade toitmisel. Nädala möödudes hakkab isalind alles poegi toitma. Tibud kooruvad paljaste ja pimetatena. Noored linnud lendavad pesast välja umbes 4 nädala vanuselt ning pöörduvad ööseks tagasi pessa. Pärast 5 või 6 nädala vanuselt on noored juba piisavalt iseseisvad ega sõltu täielikult vanematest. Kui tibu on söönud täiesti iseseisvalt 3 päeva ilma vanemate abita, on ta valmis uude koju minema.

Vanus

On mitu tunnust, mille järgi saab eristada noort lindu vanast. Linnupojal on lühike saba, viirud algavad otse laubalt, silmad on üleni mustad nagu pärlid ja neil puudub valge silma ümbritsev rõngas, mis ilmub juba üle poole aasta vanuses. 25 päeva vanusel linnul on tume nokk, linnu sulestik on matt, ei läigi nii nagu selle liigi täiskasvanud lindudel.

Õpivõime

Rääkima õpetamiseks sobib paremini noor isalind, kuigi ka emalinnud räägivad, kuid vähem, maksimaalselt 12-14 sõna, kirjanduse andmetel kuni 100 kuid emalinnud ütlevad sõnu selgelt ja valjusti, nii et isalind võib vaid kadestada. Emalinnud on sama hästi õpetatavad, seepärast ei tasu kurvastada, kui teile sattus emalind.

Sulgimine

Linnud vahetavad iga aasta sulgi. Vanad ja kulunud suled kukuvad välja, nende asemele kasvavad uued. See toimub tavaliselt suve lõpul ning kestab umbes 6 nädalat. Sulgimine on iga linnu elu loomulik osa.Mõnikord muutuvad linnud vähem aktivseks, kuid see möödub peagi. Lindudel siis nahk kiheleb, kuid saad leevendada seda pakkudes neile tihedamini veevanne. Pakkuda võib ka veel idusid ja munatoitu, siis kulgeb sulgimine loomulikku rada ning varsti on sul jälle ilusad linnud. Noored linnud sulgivad mõne nädala jooksul pärast iseseisvumist. Nad vahetavad pojasuled täiskasvanu sulestiku vastu ning alles siis näitavad oma täit värviilu. Tuhmid värvid vahetuvad vanalinnu pilkupüüdvate erksate värvide vastu.